Kordame õpitutut, loodan õlitada plastmassi ning alumiiniumit et need rooste ei läeks :)

Jah. Aega oli möödunud ning paljud inimesed olid selle ajavältel palju rumalusi korda saatnud.
13 september 2014. Jah kuskil cosmos ja mariie klaires kirjutavad et 13 toob õnne ja kõike muud. Jah ka minusugune rumal indiviid arvas senini et piim tuleb poest ning nr 13 toob õnne. Ei ta toond. Tõi kutse ´´okkalisele´´ suurõppusel osalemiseks.
Jah kunagi olin vastane ja polnud huvitatud, aga toona ei tundunudki see nii hull olevat. Räägiti ju vastavalt, vanad olijad koos, grillite, joote longerot, puristate suust viina lõkkesse ning vaatate kuidas leek pahvatab suuremaks, rallite käesoleva tehnikaga maasikul, chill… Mis saab sellevastu olla et vanade kamraadidega veeta 12päeva eemal endisest rütmist, olla teistmoodi jälle, mitte mõelda igapäevastele probleemidele, päriselt, igast inimesed maksavad suurt pappi selleks et saada eemale karmist argipäevast…
Minule naeratas see õnn toona, aga mis sai seal toimuma, kas sündis uus riigipööre ? Kas me tõestasime fakti, et päkapikud ei elagi soomes ? Mis siis sellel üritusel tegelikult juhus ? Kõige sellekohta peate kannatust varuma, kui kedagi reaalselt muidugi huvitama peaks, sest autor siinkohal küsikski kas üldse inimestel huvi on, ei hakka niisama seletama.
PS jätke igaveseks meelde, kui peate ütlema ´´just nii´´ siis öelge liccalt ´´OK´´ see ärritab neid samapalju nagu….

Päev 73 : 21 september 2012

Ja täna õhtul ma saan siit välja. Kaua võib. Mõttetu saast. Ei jõua enam ära oodata, koristame ennast lolliks ja ootame kuniks meid välja lastakse. Oojee mingit kulminatsiooni kui sellist ei ole. Saame lõpuks välja, rumm ja koola ning kolisev rong…
Adios amigos ! Saigi see mitte armastuslugu läbi… Edadspidi polnud lihtsalt midagi millest kirjutada, sama si** erilie päev lihtsalt. Aaga elu on selline ja loodan et keegi ei pettunud selles ja pole veelrohkem minupeale vihane kui ta varem oli. Samas ootaks komentaare ja vastukaja antud stoory suhtes, tulemas on üritus millest võiks samamoodi story tekida, aga kas sellel on ka pointi ? Küsin ma seda just teiekäest.

DiXi 🙂

Päev 72 : 20 september 2012

1 päev veel ja puhkusele. No nii siibersellest jamast. Mõttetu päev oli, mitte midagi ei teinud. Kolisime 3mandale korrusele, ikkagi autojuhid, suurde, sigalasse me kolisime, kõik normaalsed mehed koos. NAK jäi paigale. Aiku tegi karule tünga, ronis tema kappi ja karu tuli siis tegi ukse lahti ja karjus BÖÖÖ. Sain hõbemärgi, noh ma nii tubli ju. Marko ja priit nakis, ulme. Aga jah chill meil siin, midagi pidime koristama, mingid jobud käisid ütlemas et ´´tepeate ära koristama fafaafaaa´´ terve tuba saatis pikalt lihtsalt pikalt ja ütles et ei huvita… Tore et meil on ühtsustunne. Lebola on siin.

Päev 71 : 19 september 2012

Kell 5 ülesse, vist, või noh tunne oli ränk ja ei olnud mõnus. Kõik pahn kokku ja kell 7 start. Esimene oli kohe takistusrada. Jube lahe seda teha kui põhimõtteliselt magad ja üleväsinud. Tiksusime lõputut teedmööda esimese punktini. Vett saime ja edasi, täpiks, kuradi änksa, pikad lõputud sirged, kõnnid ja kõnnid lõppu ei paista ega tule. Kõnnime ja puhkame, drastiliselt pask on see asi ikka. Lõpuks man paistab, kõik lootsid et NÜÜD et NÜÜD on lõpp et peab olema nüüd endex. HUJJJJJJJ. Luigi oli seal punktis ja pakkus vett ja ajas juttu. Pläät lõpp on veel kaugel, nõõõme. No kõndisime veel sitaks ja peale ja siis vaatame, nähvits koos lömmis stange ja tiivaga gd-ga. Ei olnudki see lõpp vaid niisama koht. 3,2 km vaja veel minna. Viskasin aeru maha ja nähvits hakkas kläffima, saatsin ta pikalt ja asi hakkas urisedes klähvima, no ei teinud välja suva. LÄksime siis edasi misseal ikka. Andis seda 3,2 km kõmpida. Jube, pikk sirge ja lõppu ei paista, ränk ikka, milleks seda jama vaja. Lõpuks kohal, läbi, varustuse kontroll, mitte higised riided selga ja 1L starterit sisse. Lahe edasi lasti paukpadruneid niisama, jagasin ruttu endaomad ära. Ja siis läks nunnumeeter põhja, 5km lahingvarustuses rännakut joostes sööklavärgipärast, see neiu kellega draama oli, LAHE. Mina ja aiku ju silusime endaarust asja ära aga ju polnud ikka õige vabandus. Tuli vihma ja puha, siis mani kasti, vihm, tuul, külm, läbivettind, väsind, kopp ees, tossu täis kõik. Back to the prison. Ööse pesime pesu rakendusmehega ja järgminepäev kõikjal randid. Siis saime 1 ringi motivatsiooni rännakut andult, hui käigu ise mingu prsse meie ei lähe enam. Puusadel killuvestist maasikad, valus. Läbi omadega, kopp ees. Ühtegi villi pole jalgadel endal, enamikul on. Kõik käivad ringi nagu oleks peksa saand, lonkavad ja värki, ei kopp on ees.

Päev 70 : 18 september 2012

Rännakusüsteemi teine päev oli muuha kuna start 9,15. See ju seetõttu et esimesel päeval olime teised, st teise aja saime, ja õhtul härrade telki minnes pööritasid kõik silmi et misasja sina xxx oled siis selle jaoülem….
Nojah, kõik ju mind tundsid.
Hea saime magada pea 8ni ja ei olnud ka patrulle ega muud pornot. Oli mõnus minna rändama, ´´mõnus´´. Esimese punkti otsimisel panime 3km mäsa. 3 rühmaomad tulid järgi aga meid ei uskunud ja panid rohkem mäsa, no 3 rühm teada, naknaknaknak värk ju. 1 jao omad tulid kaasa kuna uskusid meid. Sest härrad kõvad ülemused käisid sõitsiid ja ütlesid et näe panete mäsa ja andsid suuna kätte okkalise pilgu saatel. Jõudsime esimesse punkti ja oli tore, tule osutamine ja värki. Mul oli tore, sain tiutsile vastata. Nunnu, rääkisin talle põhimõtteliselt sama juttu mida rääkitakse klubis naistele. Küsis veel et kas ma ise ka usun mida räägin :). Ütlesin et tegelikult ma ei usu mida ma räägin, aga loodan et sina ikka natuke usud. Sain 12p aga palju võimalik saada oli, seda ma ei tea , noh savi tegelt. Siis kõndisime täpiks ja tagasi, ja jõudsime teise punkti kus sõjatehnika tundmine. Suht läbi omadega olin, vett ka polnud, küsisin, ei antud sest pole, kõnni täpiks siis saad, siis luigi andis ühe vee, opaa see vana üllatas ja mõtlen hoopis teistmoodi temast, et reaalselt ikka inimlik ja normaalne, andis oma nn varudest, pakkusin snikersit vastu a ütles et sul rohkem seda vaja. (Y) respect. Tänasin teda ka ikka. No ja see tehnika tundmine, ei jagand matsu, kirjutasin seal et usa tank, briti tank, vene tank, inglise tank jne. Panime täpiks edasi, kauguste määramine kus susserdasin ja panin kõigi meeste arvamuste keskmise kirja. Edasi miiniväli kus aint üks pauk käis. 13km kõnnitud, kopp ees juba ja mitte vähe. Nüüd ma loodan et olen parem inimene kui ei kunagi varem. Siis anti nato pakid, kõik viskasime minema aint pulbrijoogi jätsime alles. Ja otse lõppu läbi kraavide ja soo, nii oli kõvasti otsem, mingi üle 5km võitu. Jõudes tagasi oli väsimus ränk, müts karjus et jaoülemad kõik sinna. Jõudsin koti mahavisata ja jooksin sinna, krt ilma kotita oli tunne nagu tõuseks õhku, nii kerge oli joosta, ulme, tunne nagu laksuall oleks vms. Siis öeldi et pole vaja mind et just jõudsite ja fafafaaa. teistest jagudest saadeti mingid tüübid metsa tegema. Lahe. Tiksusime päeva õhtusse telgis. Oli tore, pärast panime paika ahjuvalve graafikud ja asjad… Õhtul kanitell et puid pole kuskilt võtta, agarad mehed käisid tegid puid metsast. A ega ma loll pole, timoga olime härrade ahjuküttes, panime mõnedkotid puid härradelt rotti, no hull häda, neil nkn puid 10x rohkem kui vaja. Puhtalt minu idee oli see, timole andsin koti sülle ja ütlesin et jooksuga meie telki.

Päev 69 : 17 september 2012

No nr 69ga hakkavad pooled teist naerma, ja mõtlevad, no mida te mõtlete jääb teie otsustada.
Rännakule minek. Luigi äratas meid ja mölises terve hommiku võimlemise aja. Ilmselgelt pole ta rahul millegagi ega noh milles meie süüdi oleme. Pärast aerud välja ja noh nagu ikka naljaka häälega härra tuli ja paraadmarss alaku. Kui varem mõtlesin et naistega poes käia on tüütu, siis enam ma nii ei mõtle. Pärast kola autodesse ja minek. Uhke tunne on tossava manni kastis sõita. 5Km ja 1 rühma man sai otsa. India sierra roolis oli veel ja istus uhkelt ja härrana seal roolis, kõik kohad tossu täis. Vahva. Siis läksime edasi uhkelt. Ja veic enne kohale jõudmist 3 rühma man kraavis seersant sidefänniga. Ja siis kõrval istus leitant robot, ükski emotsioon ei liikund, istus 45kraadise nurgaall tuim nägu peas. Siis jõudsime kohale ja 6mehega metsas tegime peldikut, kaevasime augu ja siis kirjutasin lipipeale kuhu kakamise ajal toetatakse endless summer 2012.
Algus rännakul veeti 1km maniga. Siis 1km kõndimist ja käemärkide eksam. mis läks kehvasti kuna ei tajunud väga biiti. Siis 5km täpiks kõndimistj a side eksam mis läks paremini, vedasime tsaariaegset kaablit ja näppisime landesveri aegset telefoni. Suht väss peal ja killuvest hõõrub mõnusad maasikad ikka mulle. Soojas telgis istun siin praegu ja kirjutan seda teksti… Ahh et miks ma seda teen ? Põhjus selles, et sõjaväes pidas päevikut ka mul vanaisa, sellest tekkis ka minul mõte.
Kauaks ma siin soojas telgis istun,? Vaevalt et kauaks….

Päev 68 : 17 september 2012

Külastuspäev jee. Kölni väikeautosid fännav sõber käis ninnunännuga külas kakskorda. Tore oli näha oma jopesid, täitsa olemas veel, paras, et ka tema on sama jamasees, ainult et teises kohas. Tõi 3x 1L starteri, 20snikersit, 6x tallegi chick and snak vms maiviitsi praegu seda pakendit otsida sest olen tegevuses antud teksti kirjutamisega. Rännakuks ühesõnaga valmis, misseal ikka rohkem vaja. Sai terve päeva lebotatud, pärast veel kirikusse ka. Kirik oli seekord lahja ja igav võrreldes eelmisega. See vana kes seal rääkis meenutas pigem rumeenlast kes käib USKVARNA (jah USKVARNA mitte husqvarna) saagesid müümas sul uksetaga või siis pakub maanteeäres sulle sõrmuseid kuna tal küte otsas ja sada häda. Ühesõnaga maru sulide värk tundus olla aga jah misseal ikka, kõik ei peagi meeldima. Õhta pidi 1 mees 2x hümni pärast öörahu laulma. Saime peale kirikut 6min poes käia ja tore koht see pood, varem ma nii erutunud polnud sinna minnes. Super söök – õhtusöögiks oli pizza, ulmeliselt hea, muuha.

Päev 67 : 15 september 2012

Laupäeva puhul kloppisime taevani enda nädalast tolmu. Lahe. Pärast läksime uuesti kloppima kuna mingi tähtis tropp arvas et liiga vähe aega kloppisime. Terve päeva kaidoga istusime toas, koristustarbed laiali ja lebotasime, noh koristasime tuba. Väli koristajad said korralikult pähe. Pärast küsiti kenarilt kas sa paulale tissidevahele oled pannud vää.. Noh nagu tulnukas. Pandi peeneid lippe alla tüübile ja mitte vähe. siis vana valis toast välja kõige suurema ja laiema tüübi, veiko ja läks üritas talle sisse sõita. Toimus aga vastupidine reaktsioon, sai ise turpi.

Päev 67 : 14 september 2012

Reede oli kena lebola. Kõik examid tehtud ja spordipäev. Läksime vastutavat vahetama, aiku andis järje mulle edasi. Lendasime andujuurde. See muidugi härrasid täis. Räägime ära et vastutava vahetus fafafaa… Andur uurib et mis siis eile juhtus. Rääkisime ausalt ära, et misseal ikka juhtus et jummala kena mimps see valvur ja noh mehed pole ammu kena naist näinud et flippis ära meestel lihtsalt. Nurgatagant tiuts küsib ´´mismõttes nagu pole näind normaalset naist´´. Me rääkisime et poel jah näinud, et nüüd tuli ja vaat kus nüüd jama. Küsiti et aga mis te nagu selgituseks ütlete, ütlesime et noh juhtus jah nii et maru paha. Siis ma ütlesin, et aga positiivse poolepealt võiks öelda, et kõigile meeldis seega pole keegi veel pe*eks pööranud… Kõik vahtisid mind sellise näoga ja olid 10sekki sõnatud nagu ma oleks öelnud, et siin majas on pomm… Siis tuli blaablaa et mismõttes ma nii ütlen et kuidas nii… Aikuga seletasime siis et no misseal ikka, päris kena keha tundub olevat ja mis selles siis halba on et meestele meeldis. Et kas me peaks pe*ed olema või omasooiharad ja mitte naisi vaatama ja et üleüldese miks ta siis oma peput nii väristab, et tegelt peaks tema üldse süüdi olema. Nojah ei jäädud meiega rahule seal ja öeldi et me ei mõtle üldse nii nagu me peaks mõtlema. Loeti moraali ka aga ma samalhetkel mõtlesin hoopis millestki muust.
Pärast hängisime aikuga telgis ja vaatasime et teed ja topse oleks. Olin ju vastutav ka, saatsin kõik kellel oli mure kuupeale. Krt mismõttes, oodake kuniks mingi naki kandidaat vastutav on ja siis kurtke et padi on õhuke ja pliiats kadunud. Õhtul aeti karu närvi ja asi pesksis tooli ja räuskas, Asi läks ikka mehiselt keema. Inda sierra oli vastutav ja pesoo numbriga tuba sai telefonikeelu. Jäeti 1 telefon laadima ja härra kelle hüüdlause on tihti ´´sul mnn on kõva väää´´ oli kohe pahane sellepärast. IS kirjutas kõik oma käepeale üles et mis keelud kellegil ka. Normseeru viimane tööpäev, kahju et normalane vana läheb ära,aga loogish ta norm vana, muidu ta siit ära ei läheks.

Päev 65 : 13 september 2012

Algas eriti rajult. Keegi kuskil teadis kedagi kes teadis kedagi ja leiti mingi kava, millejärgi hommikuvõimelimist teha. Olukord siis selline et uus vaimustus, kuidas asju teha. Tegime 60pmpa kokku ja 0 harjutust jalgadele ja kui keegi julges mainida seda, siis karjuti et AGA KAVAS ON NII KIRJAS. Jah ega siin ise mõelda ega öelda ei tohi omapeaga, pead kõike tegema nii nagu öeldakse. Edasi walkytalky tüübi tund, teate küll prillidega seeru kes raadioside fänn vist on. jooksime 3 ringi niisama, siis 2 ringi PALGIGA ja niisama harjutasime palgiga mingeid harjutusi. Noh tundub et metsameeste kursustele sattund olen, aint mootorsaag puudu.
Õppisime seadusandluse eksamiks ja sis tuli eksam, kuidagi sain selle isegi et tehtud, maitea mismoodi küll aga vahest on ka minul õnne. Andu leidis aknalaual tolmu ja saime miinuse kirja. Lasime selle jama üle, mingu kõndigu ise mööda hoovi, no kamoon leiab radikavahelt törtsu tolmu ja kohe oleme me süüdi ja hakkame jalutama täisvarustusega, on alles totu.
Sööklas õhtul juhtus insident, aiku oli vastutav, loe vastutaval on pohlad ja normaalne tüüp aiku on. See kena valvur, kes kõnnib peput väristades kõndis meist mööda sööklas, päris mitmel mehel kukkus kahvel käest ja mõni tõmbas kartulipüree endale kurku lausa, kõik vahtisid seda valvurit, silmis õnnis pilk. Siis keegi itsitas ja vilistas,ning kirsiks maasikatordil oli see et keegi ütles ´´käed lauapeale´´….  ja siis see valvur sai okkaliseks, küsis kes teist vastutav on ffafaaa, aiku oli, see jummala tuim tükk, okkaline nejju rääkis et te ei oska käituda fafafaa , aiku vastas et ´´NOJAHH SIIS´´… No mis ta ikka pidanuks ütlema. Dima arvas, et tema on siis õige mees selle ära siluma, no normalno, käis vabandas, sis seletuskirja tegi ja pumpasime ka lõputult selle häpiväärse teo eest. See et me homme näkku saame selle trallieest on sama kindel, kui et rimis tuleb varsti tudish-piip. Jefferson leidis minule ja aikule rakenduse. Kuna me oleme ühed tublimad ajateenijad sel hoojal siis spordipäeval saame me teed jagada inimestele (fakjee magus koht chillimiseks).